Brikettimisseadmed tootja leidmine veebis

Briketeerimissüsteemid on tööstuslikud süsteemid, mis koguvad ja töötlevad lahtiseid, peeneteralisi või pulbrilisi materjale, et neid mehaanilise või hüdraulilise surve abil tahkeks brikettideks pressida.

Eesmärk on muuta raskesti töödeldavad või raskesti töödeldavad toorained stabiilseks, transporditavaks ja ladustatavaks. Selliseid süsteeme kasutatakse paljudes tööstusharudes - alates metallitööstusest kuni puidu- ja biomassi tööstuse ning jäätmekäitluseni.

Allpool leiate ülevaate briketeerimissüsteemide toimimisest ja kasutamisest ning ülevaate nende eelistest:

Kuidas briketeerimissüsteemid toimivad:

Briketeerimissüsteemid koosnevad tavaliselt mitmest komponendist, mis sõltuvad materjali tüübist, tootmise eesmärgist ja automatiseerituse astmest.
Keskne komponent on brikettimispress, mis vormib materjali kõrge rõhu all soovitud briketi kujule.
Tavaliselt ei kasutata sideaineid - tihendamine toimub puhtmehaaniliselt või hüdrauliliselt.

1. Esmalt sisestatakse toormaterjal pressimisseadmesse konveierilindi, punkrite või kruvide kaudu.
2. Enne pressimisprotsessi võib olla vajalik kuivatamine või purustamine, eriti niiske biomassi või jämeda metallilaastu puhul.
3. Seejärel juhitakse materjal läbi pressimiskambri, kus see tugevasti tihendatakse.
4. Pressimissüsteem võib toimida hüdrauliliselt, mehaaniliselt, kolbide, rullide või kruvidega, sõltuvalt süsteemi tüübist.
5. Saadud briketid paisatakse automaatselt välja, jahutatakse ja pakendatakse või virnastatakse vastavalt vajadusele.
6. Kaasaegsed süsteemid integreerivad andureid, kontrolltehnoloogiat ja kvaliteedi tagamist, et tagada pidev, ohutu ja energiatõhus töö.

Briketeerimissüsteemide kasutamine ja kasutusvaldkonnad:

Briketeerimissüsteeme kasutatakse kõikjal, kus tekib suures koguses jääkmaterjali, killustikku või peenraha, mille kõrvaldamine oleks muidu keeruline või kallis - või mida saab isegi kasutada väärtusliku sekundaarse toorainena.

1. Puidu- ja biomassi tööstuses:
Briketeerimissüsteeme kasutatakse saepuru või puiduhakke, hakkepuidu, õlgede, riisikoorte, pähklikoorte või muude taimede jääkide muutmiseks küttebrikettideks.
Need briketid asendavad fossiilseid kütteaineid küttesüsteemides või tööstusahjudes ja neid peetakse CO₂-neutraalseks.

2. Metallide töötlemisel:
Briketeerimissüsteemid aitavad pressida metallilaastud, näiteks alumiiniumist, terasest või malmist, kompaktseteks brikettideks, mida on lihtsam ladustada ja transportida.
Neid saab sisestada tagasi tootmistsüklisse, näiteks valukodades või sulatusahjudes.
Briketeerimine soodustab ka jahutusvedeliku taaskasutamist.

3. Jäätmekäitlus- ja ringlussevõtutööstuses:
Briketeerimissüsteeme kasutatakse siin plastide, tekstiilijäätmete, paberi, reoveesette või tööstusjäätmete mahu vähendamiseks ja töötlemiseks. Kokkupressitud materjale saab paremini kõrvaldada, termiliselt ringlusse võtta või isegi edasi töödelda.

Söe- ja kaevandustööstuses:
Kivisöe, turba või maagi peened fraktsioonid, mida tavaliselt käsitataks jäätmetena, muudetakse briketeerimise teel ladustatavateks, energiarikasteks brikettideks, mida saab kasutada otse tööstusprotsessides.

Briketeerimissüsteemide eelised:

• Lahtised laastud, tolm või jääkmaterjalid tihendatakse tugevalt, mis vähendab mahtu mõnel juhul kuni 90 %. See säästab ruumi ladustamisel ja vähendab oluliselt transpordikulusid.
• Sellised materjalid nagu metallilaastud, biomassi- või söejäägid, mida muidu käsitataks jäätmetena, saab ümber töödelda taaskasutatavateks brikettideks - taaskasutamiseks, müügiks või energia taaskasutamiseks.
• Briketti on lihtsam ladustada, müüa või töödelda. Paljudel juhtudel saavutatakse brikettidega kõrgemad turuhinnad kui lahtiste materjalide puhul. Lisaks sellele saab oluliselt vähendada jäätmete kõrvaldamise ja töötlemise kulusid.
• Briketid on puhtad, mõõtmete poolest stabiilsed ja tekitavad vähem tolmu või saastumist. Neid on lihtsam transportida, doseerida ja ladustada kui lahtiseid, peeneteralisi või kiulisi materjale.
• Jääkmaterjalide (nt puidujäätmed, orgaaniline biomass) kasutamine kütusena asendab fossiilseid kütuseid. Samal ajal vähenevad CO₂-heitmed ja tootmise ökoloogiline jalajälg.
• Metallitööstuses saab jahutusemulsioone või määrdeaineid pressida välja ja taaskasutada briketeerimisel laastu. See säästab kulusid ja kaitseb keskkonda.
• Biomassibrikettidel on kindel kütteväärtus, ühtlane kuju ja sageli vähem niiskust. See tagab puhta, tõhusa ja kontrollitava põlemise.
• Briketeerimissüsteemid võimaldavad jäätmeid materjalina või energiana tootmisringlusse tagasi suunata. See soodustab ressursside säästvat kasutamist ja vastab keskkonnanõuetele.
• Kaasaegseid süsteeme saab täielikult automatiseerida ja integreerida olemasolevatesse tootmisliinidesse. See säästab personalikulusid ja suurendab tööohutust.

Briketeerimissüsteemid on mitmekülgsed, ressursisäästlikud süsteemid, mis loovad eeldatavatest jäätmetest uusi taaskasutatavaid materjale. Nende tööpõhimõte põhineb mitmesuguste materjalide füüsilisel tihendamisel ilma keemiliste lisanditeta. Õige tehnoloogia valik sõltub lähtematerjalist, soovitud briketi kvaliteedist, tootmismahust ja käitamisinfrastruktuurist. Õigesti kasutatuna vähendavad briketeerimissüsteemid kõrvaldamiskulusid, parandavad logistikat, suurendavad materjali väärtust ja aitavad aktiivselt kaasa jätkusuutlikumale tööstusele.

Siit leiate ülevaate kõige olulisematest punktidest, mida briketeerimissüsteemide ostmisel arvesse võtta:

Briketeerimissüsteemide ostmisel on oluline tehniliste nõuete, materjali omaduste, tootmise eesmärkide ja tegevusraamistiku tingimuste hoolikas analüüs. Investeering on tavaliselt pikaajaline ja mõjutab otseselt tootmiskulusid, materjalitõhusust ja keskkonnatasakaalu.

• Esimene ja otsustav küsimus on: mida tuleks briketeerida? Sõltuvalt materjalist - kas metallilaastud, puidujäätmed, biomass, paber, plast, söepuru või segajäätmed - on nõuded brikettimistehnoloogiale väga erinevad.
• Mõjutavate tegurite hulka kuuluvad osakeste suurus, niiskusesisaldus, tihedus, abrasiivsus, leekpunkt ja võimalikud lisandid.
• Mõned materjalid nõuavad eelkuivatamist, purustamist või isegi spetsiaalseid ohutusmeetmeid, nt plahvatusohtlike tolmude puhul.
• Sõltuvalt sellest, kas brikette kasutatakse energia taaskasutamiseks, müüakse, ladustatakse ajutiselt või võetakse ringlusse, muutuvad nõuded pressimisrõhule, tihedusele, briketi kujule ja homogeensusele.
• Näiteks kütusebrikettide puhul nõutakse ühtlast kuju, kindlat jääkniiskust ja häid põlemisomadusi.
• Metallbriketid seevastu peaksid olema võimalikult kompaktsed, et optimeerida transpordi- ja sulamisomadusi.
• Süsteemi konstruktsioon peab vastama igapäevasele või tunnipõhisele materjalikogusele. Arvesse tuleb võtta mitte ainult jooksvat nõudlust, vaid ka võimalikku tootmismahu suurenemist.
• Liiga suur süsteem suurendab asjatult investeerimis- ja tegevuskulusid, samas kui alamõõduline süsteem põhjustab kitsaskohti, seisakuid või ülekoormust.
• Sõltuvalt materjalist ja kasutusvaldkonnast võib kaaluda erinevaid tehnoloogiaid: hüdraulilised pressid, mehaanilised pressid, kruvi- või rullsüsteemid.
• Hüdraulikasüsteemid sobivad kõrge pressimisrõhu ja muutuva materjali puhul, samas kui mehaanilised süsteemid on kiiremad ja ökonoomsemad ühtlase sisendi korral.
• Kruvipressid on sageli populaarsed biomassi puhul, kuid nendega kaasnevad suuremad hoolduskulud.
• Igal tehnoloogial on eelised ja puudused, mida tuleb kohandada vastavalt konkreetsele rakendusele.
• Kaasaegsed briketeerimissüsteemid võivad olla täielikult automatiseeritud - alates söötmisest ja briketeerimisest kuni pakendamise või ladustamiseni.
• Tõhusa tootmise tagamiseks on oluline kontrollida, kui hästi saab süsteemi integreerida olemasolevatesse protsessidesse, juhtimissüsteemidesse, näiteks PLC-desse ja konveieritehnoloogiasse.
• Kaugseire, veadiagnostika ja liidesed Industry 4.0 rakenduste jaoks on tänapäeval samuti olulised kriteeriumid.
• Lisaks ostuhinnale on majandusliku tõhususe seisukohalt määrava tähtsusega ka jooksvad tegevuskulud. Need hõlmavad energiatarbimist, hoolduskulusid, määrdeaineid, personalivajadust ja seisakuid.
• Energiatõhus ja vähese kulumisega süsteem vähendab oluliselt pikaajalisi kogukulusid.
• Oluline on vähese hooldusega konstruktsioon, lihtne juurdepääs kulumisosadele ja varuosade hea kättesaadavus.
• Pikad seisakud raskesti ligipääsetavate komponentide või puuduvate varuosade tõttu võivad olla kallid.
• Hoidke silm peal ka operaatorite ja hoolduspersonali koolitusvõimalusi.
• Süsteem peaks vastama kehtivatele ohutusstandarditele, nt CE-märgistus, hädaseiskamissüsteemid, kaitsekatted, temperatuuri ja rõhu jälgimine.
• Eriti tuleohtlike või plahvatusohtlike materjalide töötlemisel on vaja põhjalikke ohutusmõisteid, näiteks ATEX-hindamisi või väljatõmbesüsteeme.
• Paljudes ettevõtetes muutuvad sisendmaterjalid, partiid või sisendmaterjalid. Hea briketeerimissüsteem peaks olema võimeline toime tulema erinevate materjalidega või olema kiiresti kohandatav, näiteks vahetatavate matriitside, reguleeritavate pressimisparameetrite või modulaarsete lisafunktsioonide abil.
• Usaldage kogenud, väljakujunenud tootjaid, kellel on hea maine, varuosade pikaajaline kättesaadavus ja tehniline tugi.
• Kogemuste aruanded, võrdlusprojektid ja külastused olemasolevate klientide juures võivad anda väärtuslikke teadmisi.
• Lõpuks tuleks läbi viia tasuvusanalüüs, võttes arvesse kõiki tegureid:
• Investeerimiskulud, tegevuskulud, briketi müügist või tooraine taaskasutamisest saadav võimalik tulu, kõrvaldamise ja logistika kokkuhoid ning võimalikud rahastamisvõimalused energiatõhususe või ringlussevõtu meetmete jaoks.

Briketeerimissüsteemide ostmine peaks põhinema põhjendatud vajaduste analüüsil ning lisaks tehnilistele näitajatele tuleks arvesse võtta ka hooldatavust, energiatõhusust, ohutust ja integreeritust üldisesse protsessi. Tähelepanu pööramine mitte ainult ostuhinnale, vaid ka pikaajalistele tegevuskuludele ja paindlikkusele loob aluse majanduslikult edukale ja jätkusuutlikule kasutamisele.

Briketeerimissüsteeme saab osta erinevatelt tarnijatelt. Exportpages'ist leiate põhjaliku teabe briketeerimissüsteemide tootjate ja tarnijate kohta kogu maailmas.