Arvutitarkvara tootja leidmine veebis

Arvutitarkvara ehk tarkvara on mis tahes arvutisüsteemi oluline osa ja hõlmab programme ja rakendusi, mis võimaldavad arvutil töötada ja pakuvad talle teatud funktsioone.

Põhimõtteliselt on tarkvara mittemateriaalne komponent, mis juhib riistvara ja võimaldab kasutajal täita konkreetseid ülesandeid.

Järgnevalt antakse ülevaade tarkvara põhitüüpidest ja nende kasutusaladest, valikukriteeriumidest ja tarkvaraarenduse suundumustest.

Tarkvara liigid:

1. Operatsioonisüsteemid ja süsteemihaldus:
Operatsioonisüsteemid (OS): See tarkvara kontrollib ja haldab arvuti riistvara ning pakub platvormi rakendustarkvara käivitamiseks. Näited on Windows, macOS, Linux ja Android.
Süsteemihaldus: Süsteemi ressursside, sealhulgas mälu, protsessori jõudluse ja välisseadmete haldamine. Siia kuuluvad ka draiverid ja püsivara uuendused.
Turvatarkvara: Kaitse viiruste, pahavara ja volitamata juurdepääsu eest, nt viirusetõrjeprogrammide, tulemüüride ja krüpteerimistarkvara abil.

2. Tootlikkus- ja kontorirakendused:
Tekstitöötlus: tekstidokumentide loomine ja redigeerimine, nt Microsoft Wordi või Google Docsiga.
Tabelarvutid: andmete haldamine ja analüüsimine, diagrammide ja arvutuste koostamine, nt Microsoft Exceli või Google Sheetsiga.
Esitlustarkvara: esitluste koostamine ja esitlemine, nt Microsoft PowerPoint või Keynote.
Projektijuhtimine: Projektide planeerimine, jälgimine ja haldamine, nt Microsoft Project või Trello.

3. Kommunikatsioon ja koostöö:
E-posti kliendid: e-kirjade, kohtumiste ja kontaktide haldamine, nt Microsoft Outlook või Thunderbird.
Videokonverentsid: Interneti-kohtumiste ja veebiseminaride korraldamine, nt Zoom, Microsoft Teams või Skype.
Kiirsõnumid: Reaalajas suhtlemine teksti, hääle või video kaudu, nt WhatsApp, Slack või Signal.
Failide jagamine ja salvestamine: Failide jagamine ja salvestamine pilves, nt Dropbox, Google Drive või OneDrive.

4. Graafika ja multimeedia:
Pilditöötlus: graafika ja fotode loomine ja redigeerimine, nt Adobe Photoshopi või GIMPi abil.
Videotöötlus: Videote lõikamine ja redigeerimine, efektide ja muusika lisamine, nt Adobe Premiere Pro või Final Cut Pro abil.
Helitöötlus: helifailide redigeerimine, nt Audacity või Pro Tools abil.
3D-modelleerimine ja animatsioon: 3D-objektide ja animatsioonide loomine, nt Blenderi või Autodesk Maya abil.

5. Arendus ja programmeerimine:
Integreeritud arenduskeskkonnad (IDE): Tarkvara programmide ja rakenduste arendamiseks, nt Visual Studio, IntelliJ IDEA või Eclipse.
Allikakoodi redaktorid: Tekstiredaktorid, mis on spetsiaalselt välja töötatud koodi kirjutamiseks ja redigeerimiseks, nt Sublime Text või Visual Studio Code.
Andmebaaside haldamine: Andmebaaside haldamine ja päringute täitmine, nt MySQL, Oracle või PostgreSQL.
Versioonihaldussüsteemid: Lähtekoodi ja projekti versioonide haldamine, nt Git või SVN.

6. Haridus ja e-õpe:
Õppeplatvormid: Veebipõhiste kursuste ja õppematerjalide pakkumine, nt Moodle või Coursera.
Õppetarkvara: Erinevate ainete õppimist toetav tarkvara, nt keeleõppe rakendused nagu Duolingo või matemaatikatarkvara nagu GeoGebra.
Virtuaalsed klassiruumid: Veebipõhiste õppetundide ja veebiseminaride läbiviimine, nt Blackboard või Microsoft Teams.

7. Teadus ja teadusuuringud:
Simulatsioonitarkvara: mudelid ja simulatsioonid teadusuuringuteks ja inseneriteadusteks, nt MATLAB, Simulink või ANSYS.
Andmeanalüüs: Suurte andmehulkade analüüs, nt R, SPSS või SAS.
Uurimisvahendid: Tarkvara kirjanduse ja tsitaatide haldamiseks, nt EndNote või Zotero.

8. Rahandus ja majandus
Raamatupidamistarkvara: Finantsjuhtimine ja raamatupidamine, nt QuickBooks, Xero või DATEV.
Pangatarkvara: Online-pangandus ja finantsjuhtimine, nt pangarakendused või spetsiaalne finantstarkvara, nt Mint.
ERP-süsteemid: Ettevõtte ressursside planeerimine ja haldamine, nt SAP, Oracle ERP või Microsoft Dynamics.

9. Meelelahutus ja mängud
Arvutimängud: Interaktiivne meelelahutus, alates lihtsatest mängudest kuni keeruliste videomängudeni, nt Fortnite, The Sims või Minecraft.
Striimingteenused: Tarkvara filmide ja sarjade vaatamiseks või muusika kuulamiseks, nt Netflix, Spotify või Disney+.
Muusika tootmine: Muusika loomine ja redigeerimine, nt FL Studio või Ableton Live.

10. E-kaubandus ja online-turundus
E-kaubanduse platvormid: Veebipoodide loomine ja haldamine, nt Shopify või WooCommerce.
Sisuhaldussüsteemid (CMS): veebisaidi sisu haldamine, nt WordPress, Joomla või Drupal.
SEO-vahendid: Veebisaitide optimeerimine otsingumootorite jaoks, nt SEMrush või Yoast SEO.
Sotsiaalmeedia haldamine: Sotsiaalmeedia kanalite ja sisu haldamine, nt Hootsuite või Buffer.

11. Spetsiaalne tarkvara:
Tööstusspetsiifilised lahendused: Konkreetsete tööstusharude vajadustele kohandatud tarkvara, näiteks CAD-tarkvara inseneridele (AutoCAD), meditsiinipraksiste tarkvara arstidele või hotellijuhtimissüsteemid majutusettevõtetele.
Simulatsiooni- ja modelleerimistarkvara: Näiteks lennunduses või masinaehituses reaalsete stsenaariumide mudelite ja simulatsioonide loomiseks.
Tarkvara sõidukite jaoks: Kõikide asjakohaste süsteemide võrgustamine sõidukis. Teiste sõidukite või ümbritseva infrastruktuuriga suhtlemise võimaldamine V2X-tehnoloogiate abil

Tarkvara valikukriteeriumid:

• Tarkvara peab ühilduma arvuti operatsioonisüsteemi ja riistvaraga.
• Tarkvara peab pakkuma kõiki funktsioone, mis on vajalikud kavandatud kasutamiseks.
• Kasutajasõbralik kasutajaliides hõlbustab kasutamist, eriti mittetehniliste kasutajate jaoks.
• On olemas nii tasulist kui ka tasuta (avatud lähtekoodiga) tarkvara. Valik sõltub sageli eelarvest ja nõutavatest funktsioonidest.
• Andmete ja eraelu puutumatuse kaitsmiseks on eriti olulised turvaelemendid.
• Regulaarsed uuendused ja hea tehniline tugi võivad olla üliolulised, eriti ärikriitilise tarkvara puhul.

Tarkvaraarenduse suundumused:

• Üha rohkem tarkvara kasutab tehisintellekti, et parandada funktsionaalsust ja kasutajakogemust, näiteks personaliseeritud soovitused ja automatiseeritud ülesanded.
• Paljud rakendused kolivad pilve, mis lihtsustab juurdepääsu ja koostööd (nt Google Drive, Microsoft 365)
• Avatud lähtekoodiga tarkvara kasutamine ja arendamine kasvab jätkuvalt, kuna see pakub paindlikke kohandamisvõimalusi ja on sageli kuluefektiivsem.
• Seoses suurenevate ohtudega kasvab ka turvatarkvara ja -protokollide tähtsus.
• Üha populaarsemaks muutuvad paindlikkust ja kiiret iteratsiooni soodustavad agiilsed tarkvaraarendusmeetodid.

Arvutitarkvara on seega mitmekülgne ja kohandatav ning sellel on keskne roll peaaegu kõigis tänapäeva elu valdkondades, alates tööst ja meelelahutusest kuni hariduse ja teadusuuringuteni.

Järgnevalt leiate ülevaate kõige olulisematest kriteeriumidest, millele arvutitarkvara ostmisel tähelepanu pöörata:

Arvutitarkvara ostmisel tuleb arvestada mitmete oluliste teguritega, et tarkvara vastaks antud vajadustele ja oleks hea investeering.

• Veenduge, et tarkvara pakub kõiki vajalikke funktsioone. mõelge läbi, milliseid ülesandeid soovite, et tarkvara täidaks, ja kontrollige, et tarkvara vastab nendele nõuetele.
• Tarkvara peaks olema hõlpsasti kasutatav, eriti kui kasutajad ei ole tehnikasõbralikud. Prooviversioonid või demoversioonid aitavad enne ostmist hinnata kasutusmugavust.
• Veenduge, et tarkvara ühildub teie operatsioonisüsteemiga (Windows, macOS, Linux jne). Pöörake tähelepanu sellele, millist operatsioonisüsteemi konkreetset versiooni toetatakse.
• Kontrollige tarkvara minimaalseid ja soovitatavaid riistvaranõudeid, näiteks protsessori võimsust, RAM-i, graafikakaarti ja kõvakettaruumi, et tagada, et selleks ette nähtud arvutid suudavad tarkvara probleemideta käivitada.
• Mõne tarkvara puhul on vaja paigaldada lisaprogramme või raamistikke (nt .NET Framework, Java). Veenduge, et need on kättesaadavad ja ajakohased.
• Mõnda tarkvara pakutakse ühekordse ostuna, samas kui teised kasutavad tellimusmudelit. Tellimuslepingud võivad aja jooksul põhjustada lisakulusid, kuid pakuvad sageli korrapärasemaid uuendusi.
• Kontrollige, kui palju paigaldusi on ühe litsentsiga lubatud. Mõned litsentsid kehtivad ainult ühe arvuti jaoks, teised aga lubavad mitut paigaldust (nt koduarvutite ja tööarvutite jaoks).
• Pöörake tähelepanu sellele, kas litsents on mõeldud ainult äriliseks või ainult isiklikuks kasutamiseks, eriti kui tarkvara on mõeldud äriliseks kasutamiseks.
• Võrrelge tarkvara maksumust pakutavate funktsioonidega. Kallim tarkvara ei ole alati parem, kuid odavamal tarkvaral võivad olla olulised funktsioonid piiratud.
• Arvesse tuleb võtta võimalikke lisakulusid pluginate, laienduste, uuenduste või tehnilise toe eest.
• Ostke tarkvara usaldusväärsetelt tootjatelt, et see oleks turvaline ja ei sisaldaks pahavara.
• Uurige tootja andmekaitse suuniseid, eriti kui tarkvara töötleb tundlikke andmeid või kasutab pilveteenuseid.
• Kontrollige, kas tootja pakub korrapäraseid turvauuendusi, et kaitsta tarkvara uute ohtude eest.
• Kontrollige, millist liiki tehniline tugi on saadaval (nt e-post, telefon, veebivestlus) ja kas see on hinna sees või tekitab lisakulusid.
• Kontrollige, kas uuendused on tasuta või tekitavad lisakulusid. Regulaarsed uuendused on olulised, et hoida tarkvara ajakohasena ja saada uusi funktsioone.
• Laialdaselt kasutatava tarkvara puhul kontrollige, kas on olemas aktiivne kasutajaskond või foorumid, see on abiks probleemide lahendamisel või küsimustele vastamisel.
• Paljud tootjad pakuvad tasuta prooviversioone, mis võimaldavad tarkvara enne ostmist testida. Kasutage seda võimalust, et näha, kas tarkvara vastab teie nõuetele.
• Uurige müüja tagastuspoliitikat või tagasimaksepoliitikat, kui tarkvara ei vasta ootustele.
• Uurige, kas tarkvara suudab kasvada koos tulevaste vajadustega. Kas see on laiendatav suuremate projektide või täiendavate kasutajate jaoks?
• Mõni tarkvara võimaldab funktsionaalsuse laiendamiseks paigaldada laiendusi või lisaseadmeid. Kontrollige, kas need võiksid teie eesmärkide jaoks kasulikud olla.
• Kontrollige litsentsilepingut (EULA), et veenduda, et te mõistate ja järgite selle tingimusi.
• Hankige tarkvara seaduslikult, mitte piraat- või illegaalseid versioone.
• Pilves majutatava tarkvara eeliseks on sageli see, et sellele on võimalik ligi pääseda kõikjalt ja see saab automaatseid uuendusi. See eeldab aga stabiilset internetiühendust ja võib tekitada muret seoses andmete turvalisusega.
• Kohapealne tarkvara paigaldatakse otse arvutitesse või ettevõtte võrku. See pakub suuremat kontrolli andmete ja süsteemide üle, kuid nõuab regulaarset hooldust ja käsitsi tehtud uuendusi.
• Veenduge, et tarkvara on saadaval eelistatud keeles ja toetab kohalikke valuutasid, kui see on teie jaoks oluline.
• Mõni tarkvara pakub lokaliseeritud versioone, mis on kohandatud vastavalt selle riigi õiguslikele ja kultuurilistele eripäradele, kus tarkvara kasutatakse.

Neid tegureid arvesse võttes saate tagada, et valite oma vajadustele sobiva tarkvara, mis on tõhus, usaldusväärne ja hea pikaajaline investeering.

Tarkvara saab osta erinevatelt müüjatelt. Põhjalikku teavet tarkvara tootjate ja tarnijate kohta üle kogu maailma leiate Exportpages'ist.