Amortisaatorid – leidke tootjaid ja tarnijaid

Amortisaatorid vähendavad lööke, vibratsioone ja soovimatuid liikumisi sõidukites, masinates, seadmetes ja insenerkonstruktsioonides.

Need muudavad osa kineetilisest energiast soojusenergiaks ja tagavad, et liikuvad massid aeglustuvad kontrollitult või et vibratsioonid vaibuvad kiiremini.
Erinevalt vedrudest ei salvestata amortisaatorites neeldunud energiat peamiselt selleks, et seda hiljem vabastada. Nende ülesanne on hajutada kineetiline energia võimalikult kontrollitud viisil. Seetõttu kasutatakse vedrusid ja amortisaatoreid sageli koos: vedru neelab koormusi ja võimaldab liikumist, samas kui amortisaator piirab sellele järgnevat võnkumist.
Amortisaatoreid kasutatakse väga laialdaselt, sealhulgas maantee- ja raudteesõidukites, mootorratastel, jalgratastel, põllumajandus- ja ehitusmasinates, tootmisrajatistes, robotites, konveierisüsteemides, liftides, kraanades ja ehituskonstruktsioonides.

Allpool leiate ülevaate amortisaatorite tööpõhimõtetest, konstruktsioonidest, kasutusvaldkondadest, eelistest ja piirangutest, samuti nende valimise olulisimatest kriteeriumidest.

Kuidas amortisaatorid töötavad

Amortisaatorid tekitavad liikumisele vastupidise jõu. See vähendab liikuvate masside kiirust või summutab vibratsiooni. Neeldunud mehaaniline energia muundub peamiselt soojuseks ja hajub keskkonda korpuse või kasutatava summutusaine kaudu.
Hüdraulilistes amortisaatorites liigub kolb õliga täidetud silindri sees. Õli surutakse läbi klappide, avade või muude voolu läbilõigete. Sellest tulenev voolutakistus tekitab summutamisjõu.
Summutamist saab iga liikumissuuna jaoks eraldi seadistada:

• Survestusetapp toimib, kui amortisaator on kokku surutud.
• Tagasipõrkefaas hakkab toimima, kui amortisaator on välja tõmmatud.

Autotööstuses kasutatavates amortisaatorites on surumis- ja tagasipõrke summutamine spetsiaalselt häälestatud sõiduki massile, šassii konstruktsioonile, vedrustusele ja soovitud juhitavuse omadustele. Tööstuslikes amortisaatorites seevastu on peamine eesmärk sageli liikuv mass sujuvalt ja põrutusteta peatada.
Sõltuvalt konstruktsioonist sõltub summutamisjõud muu hulgas kiirusest, tööliikumisest, klapi asendist, õli viskoossusest ja temperatuurist. Kaasaegsed klapisüsteemid võimaldavad progressiivseid, degressiivseid või ligikaudu lineaarsed karakteristikukõveraid. See võimaldab amortisaatoril reageerida väikestele liikumistele teisiti kui suurele löögikiirusele.

Amortisaatorite konstruktsioon ja peamised komponendid

Täpne ehitus sõltub tööpõhimõttest ja kasutusvaldkonnast. Hüdrauliline teleskoopiline amortisaator koosneb tavaliselt järgmistest osadest:

• survekindlast korpusest või silindrist,
• liikuvast kolvist,
• kolvivarrest,
• hüdraulilisest summutusvedelikust,
• klappidest ja avadest,
• juhikud ja laagrielemendid,
• tihendid ja puhastid,
• niheõli kompensatsioonikamber,
• kinnitusdetailid,
• ning vajaduse korral tagasitõmbevedru või gaasikamber.

Tihendid takistavad summutusvedeliku väljavoolamist ja saasteainete sissepääsu. Juhikud hoiavad kolvi ja kolvivarre liikumas ettenähtud suunas. Külgsuunalisi jõude tuleks võimalikult palju vältida, kuna need võivad juhikuid, tihendeid ja kolvivart märkimisväärselt koormata.
Paljudes hüdraulilistes amortisaatorites kompenseerib gaasipadi mahumuutusi ja survestab õli. See vähendab vahutamise ja kavitatsiooni ohtu. Isegi nn gaasiga survestatud amortisaatorites saavutatakse tegelik summutamine peamiselt õlivoolu piiramise kaudu.

Amortisaatorite tüübid ja variandid

Amortisaatoreid võib liigitada nende tööpõhimõtte, konstruktsiooni, juhitavuse ja kasutusvaldkonna järgi. Kuna need omadused kattuvad, võib üks amortisaator kuuluda korraga mitmesse rühma.

Hüdraulilised amortisaatorid

Hüdraulilised amortisaatorid kasutavad summutamisvahendina õli või muud hüdraulilist vedelikku. Vedelik surutakse läbi täpselt määratletud avade ja klappide, muutes kineetilise energia soojusenergiaks. See võimaldab hajutada suuri energiakoguseid kompaktse ruumi piires.
Gaasiga survestatud amortisaatorid sisaldavad ka survestatud gaasikambrit. See kompenseerib mahumuutusi ja vähendab õli vahutamist kiirete liikumiste ajal. Süsteemi projekteerimisel tuleb arvestada sellest tuleneva pikendamisjõuga.
Hüdraulilisi amortisaatoreid kasutatakse sõidukites, masinates, tootmis- ja konveierisüsteemides ning ka turvaseadmetes.

Ühetorulised amortisaatorid

Ühetorulistel amortisaatoritel on üks töösilinder.
Õli- ja gaasikambrid on tavaliselt eraldatud vahestõukuriga.
Suur silindri pindala, mis puutub otseselt kokku sõiduki või ümbritseva keskkonna õhuvooluga, soodustab soojuse hajumist.
Seda konstruktsiooni kasutatakse sageli sõidukites, millele esitatakse kõrged nõuded ühtlase summutamisvõime, täpse reageerimisvõime ja soojuskindluse osas.

Kahetorulised amortisaatorid

Kahetorulised amortisaatorid koosnevad sisemisest töösilindrist ja välimisest kompensatsioonikambrist.
Tagasitõmbuv kolvivarras tõrjub õli välja, mis voolab alumise klapi kaudu kompensatsioonikambrisse.
Selline konstruktsioon võimaldab sageli lühikest paigalduspikkust ja kulutõhusat tootmist.
Seetõttu on kahetorulisi amortisaatoreid laialdaselt kasutusel sõiduautodes, tarbesõidukites ja paljudes muudes rakendustes.

Teleskoopsed amortisaatorid

Teleskoopsed amortisaatorid teevad lineaarset tõmbe- ja surveliikumist.
Kolbvarras ja silinder liiguvad üksteise sees.
Seda kompaktse ja mitmekülgse konstruktsiooni kasutatakse sõidukite vedrustustes, masinates ja tööstuslikes liikumisvahemiku lõpu rakendustes.

Võlli-tüüpi amortisaatorid

Võlli-tüüpi amortisaatorites kantakse välimine pöörlemisliikumine võlli ja telje kaudu üle sisemisele kolbile või tiivale.
Neid kasutati peamiselt vanemate sõidukite konstruktsioonides ning tänapäeval leiab neid peamiselt spetsiaalsetes või ajaloolistes rakendustes.

Pneumaatilised amortisaatorid

Pneumaatilised amortisaatorid kasutavad töökeskkonna õhku või muud gaasi.
Summutamine saavutatakse gaasivoo kontrollitud piiramise teel.
Kuna suruõhk salvestab energiat ja võib põhjustada tagasipõrget, tuleb puhtalt pneumaatiline summutussüsteem vastavalt projekteerida.
Pneumaatilistes silindrites piiratakse väljuv õhuvool sageli lõppasendis. See aeglustab kolvi enne, kui see jõuab mehaanilise piirini.

Hüdropneumaatilised amortisaatorid

Hüdropneumaatilised konstruktsioonid ühendavad kontrollitud summutamiseks kasutatava vedeliku kokkusuruvagaasiga, mis toimib vedru või kompenseeriva elemendina.
Need võimaldavad saavutada suurt energiatihedust ja progressiivseid jõukarakteristikuid.
Kasutusnäideteks on sõidukite vedrustused, põllumajandus- ja ehitusmasinate šassii, lennukite telikud ning suure koormusega insenerkonstruktsioonid.

Hõõrdumispõhised amortisaatorid

Hõõrdusamortisaatorid hajutavad kineetilist energiat üksteise vastu surutud pindade vahelise mehaanilise hõõrdumise kaudu.
Need on lihtsa konstruktsiooniga ega vaja vedelat summutuskeskkonna.
Siiski võivad kulumine, pinna seisukord, kontaktjõud ja temperatuur summutamisjõudu tugevamalt mõjutada.
Hõõrdamortisaatoreid kasutatakse muu hulgas erisõidukites, masinates ja vibratsioonile alluvates konstruktsioonides.

Elastomeer-, kummi- ja plastamortisaatorid

Need amortisaatorid neelavad energiat elastiliste või viskoelastiliste materjalide deformatsiooni kaudu.
Kasutatavad materjalid hõlmavad kummi, polüuretaani, tehnilisi elastomeere ja spetsiaalseid plastikuid.
Need on kompaktsed, kulutõhusad ja sageli hooldusvabad. Samal ajal on neil tavaliselt tagasipõrkeefekt. Summutusomadused ja kasutusiga sõltuvad suuresti materjalist, temperatuurist, deformatsiooni astmest, koormuse sagedusest ja vananemisest.

Viskoelastilised amortisaatorid

Viskoelastilised amortisaatorid ühendavad endas elastse deformatsiooni ja sisemise hõõrdumise.
Need suudavad summutada lööke ja vibratsioone laias sagedusvahemikus.
Neid kasutatakse muu hulgas masinates, elektroonikakorpustes, hoonetes, sildadel ja tundlikes tehnilistes seadmetes.

Magnetoreoloogilised amortisaatorid

Magnetoreoloogilised amortisaatorid sisaldavad vedelikku, mille voolamisomadusi muudab magnetväli.
Elektrooniline juhtimissüsteem suudab summutusjõudu kiiresti kohandada vastavalt hetke töötingimustele.
Seda tehnoloogiat kasutatakse peamiselt sõidukite adaptiivsetes vedrustustes, aga ka spetsiaalseadmetes ja vibratsioonitõrjesüsteemides.

Passiivsed amortisaatorid

Passiivsetel amortisaatoritel on fikseeritud või mehaaniliselt reguleeritav karakteristikukõver.
Need ei vaja välist toiteallikat ning on vastupidavad, usaldusväärsed ja suhteliselt lihtsalt integreeritavad.

Reguleeritavad amortisaatorid

Reguleeritavate amortisaatorite puhul on võimalik reguleerida surumisfaasi, tagasipõrkefaasi või mõlemat summutussuunda.
Reguleerimine võib toimuda mehaaniliselt, hüdrauliliselt või vahetatavate piiramiselementide abil.
Tööstuslikes rakendustes võimaldab see reguleerimine kohanduda erinevate masside ja kiirustega. Sõidukites saab seda kasutada mugavuse, juhitavuse ja kandevõime optimeerimiseks.

Adaptiivsed ja poolaktiivsed amortisaatorid

Adaptiivsed või poolaktiivsed amortisaatorid reguleerivad töötamise ajal oma summutamisjõudu. Andurid tuvastavad selliseid tegureid nagu liikumine, kiirendus, koormus või sõidutingimused. Juhtimissüsteem reguleerib klappe või summutusvedeliku käitumist.
Poolaktiivsed süsteemid reguleerivad summutust, kuid erinevalt täielikult aktiivsetest süsteemidest ei lisa need tavaliselt vedrustusse täiendavat kineetilist energiat.

Tööstuslikud amortisaatorid

Tööstuslikud amortisaatorid reguleerivad liikuvate masside aeglustumist masinates ja automatiseeritud süsteemides.
Tüüpilised rakendused hõlmavad lineaarsüsteeme, roboteid, tööpinkide, portaalraame, konveierisüsteeme, pakkemasinaid ja käitlemissüsteeme.
Saadaval on isereguleeruvad, reguleeritavad ja fikseeritud konstruktsiooniga variandid. Korduvate liikumiste puhul tuleb arvesse võtta nii ühe töötsükli kohta kuluvat energiat kui ka tunnis tekkivat kogusoojust.

Miniatuursed amortisaatorid

Miniatuursed amortisaatorid on mõeldud väikeste liikuvate masside ja piiratud paigaldusruumi jaoks.
Neid kasutatakse muu hulgas täppismehaanilistes seadmetes, väikestes haardites, elektroonikas, meditsiinitehnoloogias ja kompaktseis automaatikasüsteemides.

Raskete tingimuste amortisaatorid

Raskete tingimuste jaoks mõeldud amortisaatorid neelavad eriti suuri energiakoguseid.
Neid kasutatakse näiteks kraanades, sildadel, lüüsides, terasetehastes, materjalikäitlussüsteemides, sadamarajatistes ja suurtes masinates.
Pikad tööliigud ja tugevad korpused võimaldavad raskeid massi suhteliselt aeglaselt aeglustada.

Ohutusamortisaatorid

Ohutusamortisaatorid on peamiselt mõeldud kaitsma rikke, avariipeatuse või lõppasendi tahtmatu ületamise korral.
Erinevalt tsükliliselt töötavatest tööstuslikest amortisaatoritest on need sageli mõeldud harva esinevate, kuid eriti suure energiaga koormuste jaoks.

Liikumisvahemiku lõpu ja löögipuhvrid

Liikumise lõpu amortisaatorid aeglustavad liikuvate masinaosade liikumist enne, kui need jõuavad kindlaksmääratud peatuskohani.
Nende hulka kuuluvad hüdraulilised puhvrid, liikumisvahemiku lõpu summutid ning lineaarsete või pöörlevate liikumiste amortisaatorid.
Võib olla vaja eraldi fikseeritud piiratud liikumisulatust, et vältida amortisaatori koormamist üle selle lubatud tööulatusest.

Sõidukite amortisaatorid

Sõidukite amortisaatoreid kasutatakse sõiduautodes, tarbesõidukites, bussides, mootorratastes, jalgratastes, raudteesõidukites, põllumajandusmasinates, ehitusmasinates ja muudes liikuvates rakendustes.
Need summutavad vedrustatud ja vedrustamata masside vibratsioone ning aitavad kaasa sõidumugavusele, sõidustabiilsusele ja rataste ning teepinna vahelise kindla kontakti tagamisele.

Eriotstarbelised amortisaatorid

Saadaval on spetsiaalsed konstruktsioonid muu hulgas väga kõrgetele või madalatele temperatuuridele, korrosiivsetele keskkondadele, tugevale saastumisele, veealustele rakendustele, puhasruumidele, toiduainete tootmisele, plahvatusohtlikele aladele või eriti kõrgetele tsüklisagedustele.
See võib nõuda roostevabast terasest detailide, spetsiaalsete katete, temperatuurikindlate tihendite, spetsiaalsete hüdraulikavedelike, puhastuslappide, kaitsepuhvrite ja rakendusele spetsiifiliste sertifikaatide kasutamist.

Amortisaatorite rakendused

Maanteesõidukid

Amortisaatorid piiravad kerede, telgede ja rataste vibratsiooni.
Need mõjutavad sõidumugavust, roolireaktsiooni, pidurdusstabiilsust, kurvides käitumist ja veojõudu.
Konstruktsioon peab olema täpselt kohandatud sõiduki, teljekoormuse, vedrustuse ja kasutusotstarbega.

Mootorrattad ja jalgrattad

Mootorratastel ja jalgratastel on amortisaatorid sageli kombineeritud vedruga, moodustades kompaktse terviku.
Eelpingutuse, tagasipõrke- ja survedämbingu reguleerimisvõimalused võimaldavad seadistada amortisaatorit sõitja kaalu, koormuse, sõidustiili ja teepinna järgi.

Tööstus-, põllumajandus- ja ehitusmasinad

Rasked sõidukid, muutuvad koormused ja ebatasased pinnad esitavad erilisi nõudmisi kandevõimele, tihendusele ja soojuse hajutamisele.
Siin kasutatakse amortisaatoreid šassii, kabiini, istmete, telgede, lisaseadmete ja masina liikuvate osade puhul.

Raudteesõidukid

Raudteesõidukites piiravad amortisaatorid vertikaalseid, külgsuunalisi ja pöörlemisliikumisi.
Sõltuvalt paigalduskohast kasutatakse muu hulgas esmaseid, teiseseid, külgsuunalisi, vertikaalseid ja pöörlemisamortisaatoreid.

Masina- ja seadmete ehitus

Masinates vähendavad amortisaatorid löögijõude, müra ja materjalile avaldatavat koormust.
Need võimaldavad lühendada tsükli aega ja takistavad liikuvatel komponentidel kontrollimatult mehaaniliste piirajate vastu põrkamist.

Automatiseerimine ja robootika

Amortisaatorid aeglustavad telgede, haardurite, liugurite, töödeldavate detailide kandurite ja käitlemisseadmete liikumist.
Sujuv aeglustamine kaitseb mehaanilisi komponente, töödeldavaid detaile ja andureid.

Konveier-, ladustamis- ja pakendamistehnoloogia

Konveierisüsteemides, ladustamis- ja väljastamismasinates, sorteerimissüsteemides ja pakkemasinates pehmendavad amortisaatorid liikuvate koormuste mõju ning piiravad jõude üleminekupunktides ja lõppasendites.

Ehitus ja infrastruktuur

Viskoossed, viskoelastsed või hüdraulilised amortisaatorid võivad piirata tuule, liikluse või vibratsiooni poolt põhjustatud hoonete, sildade ja muude konstruktsioonide liikumist.

Lennundus

Hüdropneumaatilisi amortisaatoreid ja spetsiaalseid energia neeldureid kasutatakse muu hulgas telikutes, istmetes, klappides ja ohutussüsteemides.
Siin on eriti olulised kaal, töökindlus ja kindlaksmääratud töökarakteristikud äärmuslikes keskkonnatingimustes.

Amortisaatorite eelised

• Kontrollitud aeglustamine: liikuvad massid aeglustatakse kindlaksmääratud vahemaa jooksul.
• Väiksemad tippjõud: masinate, sõidukite, komponentide ja koormate koormus väheneb.
• Vähem vibratsioone: soovimatud jääkvibratsioonid vaibuvad kiiremini.
• Suurem töökindlus: mehaanilised piirajad ja ohutuse seisukohalt kriitilised komponendid on koormusest vabastatud.
• Pikem kasutusiga: laagrid, juhikud, raamid ja kinnitusdetailid on vähem koormatud.
• Vähem müra: tugevaid kokkupõrkeid ja nendest tingitud struktuurimüra on võimalik vähendada.
• Parem protsessi kvaliteet: töödeldavaid detaile ja tundlikke tooteid saab liigutada õrnalt.
• Suurem sõidustabiilsus: sõiduki amortisaatorid aitavad säilitada rataste ja teepinna vahelist kontakti.
• Reguleeritav summutamine: erinevad konstruktsioonid ja iseloomukõverad võimaldavad täpset kohandamist vastavalt kasutusotstarbele.

Amortisaatorite piirangud

• Energia neeldumine ühe töötsükli ja ajaühiku kohta on piiratud. Kui tsüklisagedus on liiga kõrge, võib amortisaator ülekuumeneda.
• Ebaõige konstruktsioon võib põhjustada järsku aeglustumist, põhja puudutamist, tagasipõrget või ebapiisavat summutust.
• Hüdraulilistes amortisaatorites võivad kulunud tihendite tõttu tekkida lekked.
• Õli viskoossust ja tihendite materjale mõjutavad kõrged ja madalad temperatuurid.
• Külgjõud või viltune vool võivad kahjustada kolvivart, juhikut ja tihendeid.
• Elastomeeride ja plastide omadused võivad muutuda temperatuuri, kokkupuute keskkonnaga, UV-kiirguse ja vananemise tõttu.
• Reguleeritavad ja elektrooniliselt juhitavad süsteemid nõuavad integreerimiseks ja häälestamiseks suuremat vaeva.
• Amortisaatorid ei asenda vajalikku mehaanilist lõpppiirikut ega kõrgemal tasemel asuvat kaitseseadet.

Amortisaatorite peamised ostukriteeriumid

Summutamisülesanne ja rakendus

Esmalt tuleb kindlaks teha, kas tuleb summutada üksik löök, aeglustada regulaarselt liikuvat massi või vähendada pidevat vibratsiooni. Samavõrd oluline on eristada tavapärast tööd, tsüklilist löögipikkuse lõpu summutamist ja haruldast hädaolukorda.

Mass ja kiirus

Liigutatava või aeglustatava massi ning selle maksimaalse kokkupõrke kiirus määravad olulise osa neeldatavast kineetilisest energiast. Pöörlevate süsteemide puhul tuleb arvesse võtta inertsimomenti, pöörlemiskiirust ja ülekande suhet.

Täiendavad liikumapanevad jõud

Mootorid, pneumaatilised või hüdraulilised silindrid, raskusjõud ja vedrud võivad aeglustamise ajal liikuvale massile jätkuvalt jõudu avaldada. See täiendav liikumisenergia tuleb liikumisenergiale juurde arvata.

Energia ühe töötsükli ja tunni kohta

Tsükliliste rakenduste puhul on kriitilised kaks väärtust:

• maksimaalne neeldunud energia ühe summutustsükli kohta,
• kogienergia või soojuskoormus tunnis.

Amortisaator võib olla piisavalt mõõdetud ühe löögi jaoks, kuid võib siiski saada termiliselt ülekoormatud suure tsüklisageduse korral.

Tõuk ja lubatud aeglustus

Pikem summutustõuge toob sama energiakoguse puhul tavaliselt kaasa väiksema aeglustuse ja madalama tippjõu. Seetõttu tuleb paigaldusruumi suurust kaaluda masina, sõiduki, töödeldava detaili või inimese lubatava koormuse suhtes.

Summutamise iseloomukõver

Nõutav jõu-nihe või jõu-kiiruse karakteristik sõltub kasutusvaldkonnast. Tuleb kindlaks määrata, kas on vaja lineaarset, progressiivset, degressiivset, fikseeritud, isereguleeruvat või reguleeritavat summutust.
Sõidukites peavad surumis- ja tagasipõrkefaasid olema kohandatud vedrustuse, telje konstruktsiooni, sõiduki massi ja soovitud häälestusega.

Paigaldusruum ja kinnitus

Arvesse tuleb võtta paigalduspikkust, tööliigutust, välisläbimõõtu, kinnituspunkte ja liikumissuunda. Poldid, silmad, haagid, keermestused ja muud ühendused peavad sobima olemasolevate kinnituspunktidega.
Jõuülekande suund peaks olema võimaluse korral alati telgine. Kui nurknihkeid ei ole võimalik vältida, võib olla vaja sobivaid sfäärilisi laagreid või löögipead.

Keskkonnatingimused

Temperatuur, niiskus, tolm, mustus, pritsiv vesi, puhastusvahendid, kemikaalid ja korrosioon mõjutavad materjalide ja tihendite valikut. Välistingimustes kasutamiseks või agressiivses keskkonnas võivad olla vajalikud roostevaba teras, kattekihid, kaitsepõlled või spetsiaalsed puhastuslabad.

Juhtimine ja seire

Muutuvate koormuste või kiiruste korral võib olla soovitatav kasutada reguleeritavat, adaptiivset või elektrooniliselt juhitavat amortisaatorit. Jälgitavate süsteemide puhul võivad olla vajalikud andurid asendi, temperatuuri, töötsükli sageduse või kulumise seisundi mõõtmiseks.

Ohutus ja piiripidurid

Ohutuse seisukohalt kriitiliste rakenduste puhul on oluline kindlaks määrata rikke tagajärjed. Võivad olla vajalikud ohutustegurid, dubleeritud amortisaatorid, mehaanilised piiripidurid ja regulaarne kontroll.
Amortisaatorit ei tohi mingil juhul koormata üle selle lubatud tööliigutuse. Paljudes tööstusrakendustes tuleb lõppasendi piiramiseks kasutada sobivat fikseeritud piirajat.

Katsed, standardid ja kvaliteedinõuded

Rakenduste suure mitmekesisuse tõttu ei ole ühtset standardit, mis hõlmaks kõiki amortisaatoreid. Otsustavad on vastava sõiduki, masina, tööstusharu ja kasutusriigi nõuded.
Tootjad peaksid esitama usaldusväärseid andmeid summutuskarakteristiku kõvera, energia neeldumise, temperatuurivahemiku, kasutusaja ja lubatud jõudude kohta. Sõltuvalt rakendusest võivad olla vajalikud vastupidavuskatsed, lekkekatsed, korrosioonikatsed, temperatuurikatsed, jõu-kiiruse mõõtmised ja dokumenteeritud jälgitavus.

Hooldus, varuosad ja elutsükli kulud

Majandusliku hindamise läbiviimisel tuleb lisaks ostuhinnale arvesse võtta selliseid tegureid nagu paigaldus, reguleerimine, ülevaatus, võimalik kapitaalremont, varuosad ja seisakukulud.
Vahetatavad tihendid, kättesaadavad remondikomplektid ja toote pikaajaline kättesaadavus võivad olla eeliseks hooldatavatele tööstuslikele amortisaatoritele. Sõidukite puhul tuleks amortisaatoreid kontrollida teljehaaval ja vahetada vastavalt sõiduki või komponendi tootja spetsifikatsioonidele.

Kokkuvõte

Amortisaatorid hajutavad kineetilist energiat kontrollitud viisil ning vähendavad lööke, vibratsioone ja tippkoormusi. Sõidukites aitavad need kaasa sõidumugavusele ja sõidustabiilsusele, masinates, süsteemides ja tehnilistes konstruktsioonides aga kaitsevad need komponente, töödeldavaid detaile ja inimesi.
Hüdraulilised, pneumaatilised, hüdropneumaatilised, mehaanilised, elastomeersed ja viskoelastilised tööpõhimõtted võimaldavad kohandamist väga erinevate rakendustega. Lisaks on olemas passiivsed, reguleeritavad ja adaptiivsed konstruktsioonid, samuti spetsiaalsed amortisaatorid sõidukitele, tööstusettevõtetele, ohutusrakendustele ja äärmuslikele keskkonnatingimustele.
Usaldusväärse toimimise tagamiseks tuleb amortisaatorid hoolikalt sobitada massi, kiiruse, energia, tööliigutuse pikkuse, tsüklisageduse, summutamisomaduste, paigalduskonfiguratsiooni ja keskkonnatingimustega. Tsüklilistes tööstusrakendustes tuleb lisaks tööliigutuse kohta langevale energiale arvesse võtta ka tunnis tekkivat kogusoojuskoormust.

Amortisaatoreid saab osta erinevatelt tootjatelt ja tarnijatelt. Kõikehõlmavat teavet amortisaatorite tootjate ja tarnijate kohta kogu maailmast leiate veebisaidilt Exportpages.